Terve see sasipundar sai alguse suve lõpupool, mil meil veel kestsid koolidevahelised võrkpallivõistlused. Ma olin palavikus kodus, kui mul toimus mingi pisem sebimine Pipi ''venna'' Silluga.
Selsamal päeval me ka kohtusime Pipi pool. Väljas automaatselt võtsime ümbert kinni teineteiselt, veetsin kõik tunnid nendest koosoldud kolmest päevast Tema kaisus. Ma tundsin end kõige
õnnelikumana. Sain aru, et taas olen ka mina loodud selleks, et õnnelik olla. Siis aga haigestusin eriti tugevalt, taas tulid vereköhimised ja Sillu palus mul kodus rahulikult end ravida. Tegin seda,
et saaksin võimalikult ruttu Ta kaissu tagasi saada. Kolmandal päeval, mis ma kodus veetsin, ütlesin Sillule kohe ära, et ma ei tule võrkpallivõistlustele, kahjuks me ei näe. Paraku tuli mu treenerilt kõne 4 minutit ennem võistluste algust, ruttu toppisin end riidesse ja ma jooksin kohale. Mu pea käis ringi, mul oli süda paha, tundsin, kuidas kurku tekkis vereklomp ja ma ei suutnud olla. Kuulsin, kuidas Ülts sosistas Sillule: "Näe, Su naine on ka platsil." Sillu vaid ütles, et: "Ah, ära jama, Ta ju haige," ja siis nägi Ta mind. Me pilgud kohtusid, ma olin valmis tegema ükskõik mida, et see mäng oleks meie võidetud. Paraku nii ei läinud. Hakkasime ära minema, Sillu oli teistsugune mu suhtes. Sain aru, et lõpp pole kaugel. Nii see ka õhtul tuli.. Meie suhe on läbi.
See oli mulle kõva löök südamesse. Õnn kestis 6 päeva, valu ja piin peale seda aga 3 kuud. Ma nutsin päevast päeva ka Pipiga olles. Ma ei suutnud olla üle sellest, et ma jäin ilma Temast, keda ma arvasin olema See Õige. Kolm kuud ma nutsin end iga õhtu magama mõeldes Temale, kuid ma ei näidanud seda teistele välja. Ma hakkasin olema koos Safkaga, et saada üle Sillust. Ma ei saanud tast üle, mul tekkis hoopis tunne nagu ma petaks kedagi, olenemata sellest, et kõik see oli tegelikult ju vaid mäng. Minu jaoks, mitte Safka ..
Nüüd, kolm kuud hiljem peale seda valusat lööki .. Tuli üks imeline päev, mil MSN-is rääkides sain Sillult teada, et .. Ta kahetseb, et mu üldse maha jättis. Mu küsimuse peale, kas ta tahaks uuesti proovida, tuli vastus "Tahaksin .." Saime kahekesi kokku ja juba selsamal õhtul ma leidsin end magamas Sillu kaisust. Ja see oli maailma kõige parem tunne.
Nii see edasi läks, tuli veel kaks päeva, mil olime kogu aeg koos, kuni ühe õhtuni, mil ma sain teada, kui paljusid asju olen valesti teinud. Sain aru oma veast, lubasin iseendale, et õpin sellest. Selsamal õhtul veel vabandasin Üllari ees kõige pärast. Silluga said mul asjad korda, ma olin jälle õnnelik. Ütlesin Talle otse välja, et ma armastan Teda pööraselt.
Ma olen hetkese seisuga kõige-kõige õnnelikum tüdruk. Ma tahaks, et see kõik jääks nii, et see ei lõppeks. Ma ei saa olla üle kõigest sellest, mida ma Ta vastu tundnud olen ja mida tunnen. Ta on ainus, keda nii lakkamatult palju olen armastanud. Ma ei saa olla ühtegi päeva ilma Teda nägemata, ilma Tema häält kuulmata, ilma Tema kõnnakut nägemata, ilma Tema kallistust tundmata, ilma Tema kätesoojust tundmata, ilma Tema naeratust nägemata, ilma Teda armastamata.. Ta on kõik mu jaoks. Mu elu ! Ainus poiss, keda ma nii väga tahan hoida.
Sillu ..
Pea meeles, et ma ei unusta Sind mitte iial. MITTE IIAL ! Minu südames õitseb see roos igavesti ..
Igavesti minu kõige-kõige parem musi ..
Armastan Sind lõpmata palju.
- Sinu Kitty.
kolmapäev, 5. august 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)
