Tervist.
Ma ei tea ise ka ausalt öeldes, mis toimumas on. Ta oli neli päeva kadunud, mitte keegi ei teadnud Temast mitte midagi. Ma olin nutmisest otsi andmas ja ma ei osanud enam mitte midagi teha. Muretsesin end segaseks. Ja siis ilmus Ta välja ja teatas, et oli haiglas. Pidin end ribadeks nutma peaaegu, kui sain teada, et suutsin Talle niiiii kohutavalt haiget teha ja jäin tänu sellele Temast isegi ilma.
Tänasega vähemalt sai kõik osaliselt kergemaks. Ma olen palju õnnelikum, kui vahepeal, sest Temaga sai enam-vähem kõik jälle klaariks. Homme juba näen teda, mis on asja kõige positiivsem külg, kuna ennem Ta ütles kohe, et Ta ei taha mind väga pikalt näha. Aitäh Sulle selle eest, mus.
Ma olen Temas nii-nii kinni, ma ei jaksa mõeldagi, mis oleks saanud siis, kui ma oleks Temast täiesti ilma jäänud. Terve aja olin ju ometigi kartnud, et kõik saab minu enda vea tõttu läbi, ja nüüd see juhtuski. Ta ütles, et terve see aeg olin ma talle ikkagi kallis, mis tegi südame soojaks. Aitäh selle eest ka.
Siinpool tervitaks veel natukene Oliveri ka, kes ainus jälgija on. :) Hihihihi.
Tuju: Parim.
Muusika: Mr.Happyman - Kruiisime.
Koht: Lauatagune.
Eksimine on inimlik, andeks andmine jumalik.
Ketsukitty.
