Hei.. Aega on üsna palju mööda läinud taaskord. Oliver tuletas meelde, et peaksin midagi siiagi kirjutama. Juhtunud on palju, kui nüüd päris aus olla. Kasvõi Saaremaa tripp..
Hommiku poole oli siis väljasõit kooli eest. Rahvas oli üsnagi normaalne, sain lähedusse väga viis pluss inimesed ja sõit algas. Kõik oli hea, naerda sai üsna kõvasti ja kui juba praamile jõudsime Virtsust, siis olime Pipiga korralikult 'üles ärganud'. Energiat oli parajalt, seetõttu sai ostetud ka pudel Starterit, mille tõttu ma alati segaseks lähen. Trippisime veel mööda Saaremaad ringi, mul suutis hakata meeletult paha ja külm. Sain peale kuus jopet keset kõrbkuuma bussi (teised lõõtsutasid). Jopeomanikele aitäh - Erki, Üllar, Pipi, Rait, Silver & keegi kuues, kes hetkel meelde ei tule. Hotellis oli alguses üsna igav.. Käisime Pipiga mere ääres lutsu viskamas ja olime niisama ilusad, kui lõpuks õhtu saabus. Saime teada, et 11'st läheb välisuks kinni ja saabub öörahu. Kaks õpsi, Marite ja Tõnis olid järsku kadunud ja saime teada, et nad tripivad ümbruses ja uurivad lähedust. Seetõttu siis 12'ni kuskil oli kõik vaba.. Kui nad tagasi tulid, hakkas joomine pihta.. Õpsid läksid magama, nad ei teadnud midagi. Suitsul käidi ikka, tegime ise uksed lukust lahti, administraator lubas. Nelja paiku öösel läksime Raidiga korraks välja. Mul oli tohutu energiaülejääk, nii ma siis jooksin heleroosade sokkiega mööda laudteed ranna poole ja laulsin: "Mu hobune on tilluke, ta on väga segane." Silveri & Arvi toas naersin nagu käivitaksin lada't ( nii ütles Sillu ) ja siiamaani naerdakse mind selle tõttu ja mäletatakse enamasti trippi ka selle järgi. Jutu järgi oli kuulda hotelli teise juttu ka mu naermist. Päris hästi! :)
Tagasisõit oli kohutav. Minul ja Üllaril oli pohmell ( kuigi ma magasin vaid pool tundi ja kõige haigem on see, et olin joonud vaid 5 lonksu viinamix'i ). Jõime hommikulauas kohvi, mis tahtis raskelt üles tagasi tulla. Bussis loksudes oli tunne, et hakkan ropsima. Tekkis tunne, et kukun kohe kokku. Lõpuks suutsin kõik üle elada ja siin ma nüüd olen - elus & terve, aga see tobe lada-naer on ikka küljes. Ja Silver saab selle tõttu hea kõhutäie alati naerda. Ja mitte ainult Silver ..
Nüüd räägiks muudest päevadest. Sain omale ühe väga lähedase inimese juurde.. Silver. Poiss, kes oskab mind kogu aeg naerma ajada. Mul võib olla nii kurb tuju, et ma ainult nutaks, aga ta lihtsalt ütleb ühe sõna või vaatab mind oma pilguga ja ma juba naeran.. Samas oskab ta olla parajalt palju ka tõsine, kui seda tõesti on vaja. Pilgust võib juba välja lugeda, et tähendan talle midagigi. Plaan on, et lähen kambast minema, mispeale Silver ütles:
SexobeasT, Its my aeroplane ütleb:
kusjuures ma ei teagi mis saama hakkab kui sa ära läheb
See tekitas nii sooja tunde sisse, et ma vist ikkagi ei lähe ära.. Kuigi samas ma ei oska midagi lubada. Kui pean kaua nägema neid kahte ninapidi koos, siis ma ei pea vastu. Murdun valust. Niigi juba leidsin, et olen allergiline armastuse vastu. Nii võikski jääda. Ma ei lase kedagi enam ligi endale..
NB! Pildid tulevad siis, kui viitsin Saaremaa tripi pildid arvutisse tõmmata.
Tuju: Kurvemast kurvem.
Muusika: Metro Luminal - Isa tuli koju.
Koht: Laua tagune.
Südamejuust - südamesse suust.
ketsu aka. totu aka. jänku aka. traktor aka. kitty aka. ladaktor.
