30. mai '09.

Hei.

Reede hommik algas sellega, kui ma pidin saama Pipiga kokku 8.30 pingil, kuid ta magas sisse (.. nagu alati) ja ta ema helistas mulle .. Mmh, läksin alt siis kella helistama, mispeale tšikk end üles ajas ja välja liikus. Koolis oli üsna tavaline päev, kui välja arvata see, et tunde oli 4 ja pool ainult. Päris hästi läks.. Peale kooli liikusin koju, seejärel Pipi poole, kus oli ka Sillu .. Läksime x'st läbi ja seejärel nägime Silverit. Ootasime Raiti täpselt 17 minutit, ning läksime seejärel hoopis kossukale. Rahvast seal jätkus, Ülts ja Arvi olid niigi seal. Trippisime mingi aja seal ( kuni Silver läks kitarri ja Ülts koju korraks ). Mängisime kolmekesi (mina, Pipi, Rait) veel natuke kossu ja seejärel läksime Ültsi akna alla. Sain ta isa nõusse, et Ülts maale ei peaks minema. Sain ka kolm ämbritäit vett kaela, päris hästi läks jällegi .. ;) Aga pole hullu.. Ülts tuli välja, siis saime kokku ka Silveri ja Raidiga (ka Steniga). Ostsime joogid ja nüüd oleme Ültsi pool.. Masendav päev, täielikult. ;)

Ültsi pool toimus nii mõndagi.. Joogid said otsa, siis hakati enamjaolt ära vajuma. Mingi aja istusime Silveriga netis ja siis läksime Ültsiga eemale rääkima, Pipi juba magas. Siis ta pakkus välja, et võiksin minna nendega ühte tuppa magama, et ei peaks kahe tüübi vahele end pressima. Olin nõus.. Esialgu rääkisime juttu, hiljem läks käest ära (täpsustama ma ei hakkaks). Terve hommik oli väga-väga vastik olla, sees keeras, süda jättis 100 lööki vahele jne .. Hilisemalt oli juba olukord parem, kuskil kolme paiku päeval liikusin ka koju.. Kodus kerisin magama ja ärkasin just mõni minut tagasi. Nüüd saab öösel netis istuda! 

Tuju: Sitt.
Koht: Silveri süles.
Muusika: Koit Toome- Allikas.


T*ra-Rait.
ketsu aka. totu aka. kitty aka. traktor aka. pitsu aka. ladaktor.

26. mai '09.

Hei.. Aega on üsna palju mööda läinud taaskord. Oliver tuletas meelde, et peaksin midagi siiagi kirjutama. Juhtunud on palju, kui nüüd päris aus olla. Kasvõi Saaremaa tripp..

Hommiku poole oli siis väljasõit kooli eest. Rahvas oli üsnagi normaalne, sain lähedusse väga viis pluss inimesed ja sõit algas. Kõik oli hea, naerda sai üsna kõvasti ja kui juba praamile jõudsime Virtsust, siis olime Pipiga korralikult 'üles ärganud'. Energiat oli parajalt, seetõttu sai ostetud ka pudel Starterit, mille tõttu ma alati segaseks lähen. Trippisime veel mööda Saaremaad ringi, mul suutis hakata meeletult paha ja külm. Sain peale kuus jopet keset kõrbkuuma bussi (teised lõõtsutasid). Jopeomanikele aitäh - Erki, Üllar, Pipi, Rait, Silver & keegi kuues, kes hetkel meelde ei tule. Hotellis oli alguses üsna igav.. Käisime Pipiga mere ääres lutsu viskamas ja olime niisama ilusad, kui lõpuks õhtu saabus. Saime teada, et 11'st läheb välisuks kinni ja saabub öörahu. Kaks õpsi, Marite ja Tõnis olid järsku kadunud ja saime teada, et nad tripivad ümbruses ja uurivad lähedust. Seetõttu siis 12'ni kuskil oli kõik vaba.. Kui nad tagasi tulid, hakkas joomine pihta.. Õpsid läksid magama, nad ei teadnud midagi. Suitsul käidi ikka, tegime ise uksed lukust lahti, administraator lubas. Nelja paiku öösel läksime Raidiga korraks välja. Mul oli tohutu energiaülejääk, nii ma siis jooksin heleroosade sokkiega mööda laudteed ranna poole ja laulsin: "Mu hobune on tilluke, ta on väga segane." Silveri & Arvi toas naersin nagu käivitaksin lada't ( nii ütles Sillu ) ja siiamaani naerdakse mind selle tõttu ja mäletatakse enamasti trippi ka selle järgi. Jutu järgi oli kuulda hotelli teise juttu ka mu naermist. Päris hästi! :) 

Tagasisõit oli kohutav. Minul ja Üllaril oli pohmell ( kuigi ma magasin vaid pool tundi ja kõige haigem on see, et olin joonud vaid 5 lonksu viinamix'i ). Jõime hommikulauas kohvi, mis tahtis raskelt üles tagasi tulla. Bussis loksudes oli tunne, et hakkan ropsima. Tekkis tunne, et kukun kohe kokku. Lõpuks suutsin kõik üle elada ja siin ma nüüd olen - elus & terve, aga see tobe lada-naer on ikka küljes. Ja Silver saab selle tõttu hea kõhutäie alati naerda. Ja mitte ainult Silver .. 

Nüüd räägiks muudest päevadest. Sain omale ühe väga lähedase inimese juurde.. Silver. Poiss, kes oskab mind kogu aeg naerma ajada. Mul võib olla nii kurb tuju, et ma ainult nutaks, aga ta lihtsalt ütleb ühe sõna või vaatab mind oma pilguga ja ma juba naeran.. Samas oskab ta olla parajalt palju ka tõsine, kui seda tõesti on vaja. Pilgust võib juba välja lugeda, et tähendan talle midagigi. Plaan on, et lähen kambast minema, mispeale Silver ütles:

SexobeasT, Its my aeroplane ütleb:
kusjuures ma ei teagi mis saama hakkab kui sa ära läheb

See tekitas nii sooja tunde sisse, et ma vist ikkagi ei lähe ära.. Kuigi samas ma ei oska midagi lubada. Kui pean kaua nägema neid kahte ninapidi koos, siis ma ei pea vastu. Murdun valust. Niigi juba leidsin, et olen allergiline armastuse vastu. Nii võikski jääda. Ma ei lase kedagi enam ligi endale.. 

NB! Pildid tulevad siis, kui viitsin Saaremaa tripi pildid arvutisse tõmmata.

Tuju: Kurvemast kurvem. 
Muusika: Metro Luminal - Isa tuli koju.
Koht: Laua tagune. 


Südamejuust - südamesse suust.
ketsu aka. totu aka. jänku aka. traktor aka. kitty aka. ladaktor. 

19.mai '09.

Psst! Pilt on üsna vana! Pilt tuletab meelde häid aegu, kui kõik oli super! :) Siis ma veel Pipiga väga ei suhelnud. 

Ma ei oska mitte midagi selle päeva kohta tegelikult öelda. Algusest peale olen ma üsna positiivselt meelestatud. Hommikul ilusti kooli, kus läks kõik enamjaolt ilusti, kui välja arvata matemaatika tasemetöö, mille tulemustest ma ei soovi parem mitte midagi teada. Siis peale kooli korraks kodust läbi, seejärel välja. Alguses saime Ültsiga eraldi kokku ning seejärel suundusime Pipi maja ette. Tšikk magas ja tal võttis 15 minutit aega, ennem kui üles sai ja alla suutis tulla. Siis oli minek kossukale, kus ma lõin oma mõrase käe igalepoole ära ( st. vastu Ültsi ) ja seejärel võttis Arvi mu käest kinni ja raputas seda ( just randme koha pealt, kust ma kätt liigutada ei saa. ) Automaatselt hakkasid pisarad voolama, läksin minema. Käisin traumapunktis läbi - luumurd, luust kild väljas ja mõra. Super! Kipsi ei lasknud panna, rääkimata opiajast. Seda olen ma juba algusest peale korrutanud .. 

Kossukal sai tegelikult nalja. Silver on üks põhivend, kes suudab mind igas olekus naerma ajada. Ja psühholoogiks võiks ta hakata, sest ta ei oska lohutada, vaid oskab ainult idiootselt naerma ajada. See on nagu põhioskus tal. Ja kuna mu käsi nii-nii valutas, siis ta oli valmis kõige mu heaks tegema ( nt. andis ilma vingumata oma telefoni minu kätte. ). Selline peabki olema sõber. :)

Käsi teeb ai-ai-ai-ai. Nagu keegi taoks kirvega kätt. Nagu käsi põleks või midagi taolist. Õpetajatel enamasti karp lahti, et miks ma kipsi ei lase panna, aga see on mu põhimõte, et ma ei taha mingit kipsi, sest see tuleks õlani! Aga jah, see selleks, kaua ma oma käest ikka jahun. 

Päris hea füüsikatund oli esmaspäeval, kui füüsikaõpetaja klassiukse seestpoolt lukku keeras, et keegi välja ei saaks. Lukk kiilus kinni, enam ei saanud lahti. Kooli töömeeski ei saanud ust lahti, siis tuli Päiv, kes luku lahti lammutas. Õpetaja nägu oli tõsiselt naljakas, kui ta nägi, kuidas kapid ähvardasid katki minna seespoolt. Sain ka füüsikaõpetaja pastaka endale, andsin enda oma vastu. Üsna reaalne diil oli, ta sai parema pastaka, kui mina! 

Tuju: Positiivne. :)
Muusika: Busta Rhymes feat. Linkin Park - Together we made it. 
Koht: Laua taga. 

Teeme ära, Ta ei näe!
Ketsu aka. miss kitty aka. pitsu aka. totu aka. jänku.

16. mai '09 teine sissekanne.

Heeeei !

Hommikul sai päris mõttetult kodus istutud kuni neljani. Siis tuli meil Pipiga ideaalne plaan minna linnahalli juurde pilte tegema, mis üsna peagi ka tehtud sai. Olgu mainitud, et plaani mõtte andis mulle Oliver. Pipiga koosolles pole ma juba ammu niiiiii jõhkralt naerda saanud.
Põhikild: "Kasva suuremaks, kui sitapott, ennem, kui mölisema tuled."
Aga põhimõtteliselt oli siiski tore ja see päev jääb kindlasti meelde.

Siis liikusime Pipi poole.. Päris hea oli eurovisiooni taustal tantsida, laulda ja niisama röökida. Norra võitis, see on hea! Lugu oli super, mis jääb kummitama ja on kaasakiskuv. Ühe sõnaga SUPER! Peaks mainima veel, et Eesti lugu puges sügavalt hinge.
Kommenteerimiskonverents oli ka väga hea.. Vahepeal küll rääkisime mingit seosetut juttu, kuid siiski üsna palju sai naerda. Super !


Varsti saab tuttu kerida, siis ehk homme parem olla. Homme näeb juba Ültsi ka, lõpuks tuleb ta maalt tagasi!

Muusika: House radio.
Tuju: Ükskõikne.
Koht: Tugitool läpakaga.


Slow-fuck-ija.
Ketsukitty.

16.mai '09.

Tervist. 

Peaks hakkama sissekandeid vist tegema iga päev, siis ei lähe päevasündmused meelest ära kohe. Eelmine nädalavahetus oli kindlasti üks parimaid mu elus. Ma ei teagi, kas ma peaksin siin kõik sõna-sõnalt ära rääkima, või hoopiski vaikima, sest võibolla mõnda üldse ei huvitagi, mis ma nädalavahetusel tegin. Kuid samas.. Sina, kes Sulle ei meeldi lugeda nädalavahetuse peost, palun sulge aken x'ist. Aitäh! 

Reedel ennem trenni jõin purgi siidrit, vahepeal magades. Pärast seda leidsid Sillu ja Pipi, et mu silmad läigivad. Vahet pole - trenni läksin ikkagi. Elasin üle, ja jõudsin tagasi siis, kui rahvast oli pisut rohkem. Päeval oli ostetud juba rumm kokaga valmis. Tõotas tulla üsna joogine päev. Kusjuures see oli mu elu esimene 'pidu' / 'läbu'. Niisiis.. Jõime Pipi ja Evvuga redelina ära Twisti, ja ühe siidri, et siis minna üle rummile. Siis astus sisse sinna üks poiss ( nime ma ei tahaks nimetada, ütlen lihtsalt A ), kes käib meie koolis ja kellega ma pisut juba suhelnud olin. Kartsin pisut, ma ei tea isegi, miks. Avasime koos rummi, hakkasime seda siis pisut jooma. Lõpuks olin mina üsna segane alkost, teised nii hullud polnudki. Ülts lubas olla terve päeva kaine ja hoidis mul silma peal, et ma lollustega hakkama ei saaks, samas lohutas mind, ja ma tõstsin ta tuju oma feilimistega. Põhifeil: "Ülts, kuule.. Aah, mul läks meelest." 

Nii.. Siis kella nelja ajal hommikul läksime kossu mängima, nad mängisid poolteist tundi ühte seitset. Siis läksime tagasi Pipi poole, mina jäin ühe E kõrvale tuttu ja ülejäänud vajusid mujal. Peale Sillu, kes terve öö üleval passis. Hommikul hakkasime Silluga koos telekat vaatama, ligi kuus tundi vist vaatasime. Siis ärkas rahvas, läksime uue rummi järele jne. Siis sadas rahvast rohkem sisse. Oleksime ka mendile vahele jäänud, üks düüd sai pisut peksa, mina oksendasin verd jne.. Üsna sisukas nädalavahetus. 

Eile pidin minema Koolinoorte Meistrivõistlustele ketast heitma, ennem seda aga klassiga Tallinna päevale. Saime Keskerakonna õhupallid, sidusime need Pipiga käe külge ja siis kambaga naersime seal. Järgmine hetk filmiti meid, siis tuldi intervjuud küsima. Feilisime. 

Küsimus: "Mis tähtsus teile sel päeval on?"
Mina: "Ma ei tea.. erilist tähtsust polegi. Vb see, et Tallinn mu kodulinn."

Küsimus: "Aga teate te üldse, miks see päev on?"
Mina: "Pipi, vasta ise."
Pipi: "Ei tea.." 

Küsimus: "Midagi Lüübeki linnaõigusest olete kuulnud?"
Mina: "Ei.."

Intervjuu sai läbi. :D

Ja siis järgmine hetk filmiti meid juba AK poolt, hakati tulema intervjuud tegema, me jooksime minema. Väga haige nagu. :D Kas tõesti me tõmbasime nii palju tähelepanu ?! 

Võistlustel igatahel plaanisin juba ära minna ennem algust, sest ma ei tahtnud üldse ja kartsin. Lõpuks sain kolmanda koha, ühtlasi ka pronksmedali. Väga lahe nagu! Jäin ülirahule. Endal puukäsi kahe mõraga ( vasak käsi ) ja siis kolmas koht. Tubli-tubli. 

Tuju: Enam-vähem .. 
Muusika: Britney Spears- If you seek Amy.
Koht: Laua tagune. 

Mis teed? Keedan teed ja vaatan emteveed.
Ketsukitty.

6.mai '09.

Tsau!

Üllataks teid siis tänaste tegemistega ( ja ka mõnede eelnevate päevade tegemistega. ) Näinud pole Teda nädal juba.. Aga ausalt öeldes pole ma suutnud sellele eriti mõeldagi, sest tegemisi on olnud kohutavalt. Alustan tänasega.. 

Oma parima sõbraga suutsin täna kõik p*rse keerata. Mulle lihtsalt käis ta suhtumine nii närvidele. Eriti see, kuidas ta mõtlematult mingeid sõnaühendeid minu pihta loobib, mis sisimas teevad haiget. See, kuidas ta mõnitab enda arust naljaga, aga mõnda puudutab see teemat eriti sügavalt. Eriti T-teema, kui tookord oli juttu "tormituultest." Õnneks Ta pole rohkem seda ühte nime nimetanud pärast seda, kui ma vihaselt teda lõin ja nutma hakkasin.. See teema on õrn - tõesti on, mu jaoks. Ja ma kahetsen, et end sellise asjaga üldse sidusin. See oli viga. 

Aga jah.. Minnes parima sõbra teema juurde tagasi, siis lõpetasin igasuguse suhtlemise temaga mõneks ajaks ( enda lubaduse kohaselt. ) Andsin talle ka läbi pisarate tagasi ta käeketi ning võtmehoidja, mis minu olid juba üsna pikalt olnud. Lõpuks messisin talle, et ma tõesti ei suuda olla nii.. Nii valus oli näha seda, kuidas ta mööda kõndis, niiii mornilt vaatas, mul jälle pisarad silmis. Meeletult raske oli end tagasi hoida, et mitte minna ja kallistada teda. Kõik küsisid, et mis teema Sul on, et miks Sa suhtlemise temaga lõpetasid.. Alati üks ja sama vastus: "Ära küsi, ma ei suuda rääkida. Ma hakkan nutma." Sain andeks ja kui nägime, siis kallistasime pikalt.. Anna mulle ikka veel andeks.. 

Edasi ma enam ei teagi, mida teha.. Elu on piisavalt segane. Meeldin ühele uuele poisile ka. Või noh, kuivõrd uus ta on, lihtsalt me suhtleme üsna lühikest aega.. Üsna meeldiv, kui keegi nii kinni minus on, ego tõuseb. ;) Heh, ja Pipile olen ma pitsasaia sees, aga see on hoopis teine teema, mille üle saab ka jõhkralt naerda, kui väga tahta.

Päeva kild:
"Miks sa ei naera?" - "Ei või vä?" 

Tuju: Keskmine. 
Muusika: Smilers-Meteoriitide sajus. 
Koht: Laua taga. 

Igaühel tekib vahepeal blondihetki.
Ketsukitty.