28. aprill '09

* pst, pilt lihtsalt meeldis, kuna läheb tujuga kokku ja on parajalt sünge. Täpselt paras!

Tere jälle.

Tekkis tuju kirjutamiseks. Just seetõttu, et asju on jälle osanud juhtuma hakata. Eile (st. 27.aprill) sain Temaga kokku. Rahvast oli veelgi, aga minu jaoks oli kõige tähtsam ja värvilisem ja vajalikum inimene Tema. Tüüpiline ju? Igatahel.. Kõik tundus just nii hea olevat. Väljas vaatasime teineteisele kogu aeg silma, (siinkohal mainiks ära, et Ta silmadesse võiks uppuda- rohelised ja nii ilusad!) Ta naeratas mulle nii palju, hoidis tihti ka mu lähedale. Ma tundsin end nii õnnelikuna. Täpselt selline tunne oli, et nüüd on mul taas võimalus olemas ja ma pean sellest kinni haarama.. Aga see ei ole nii..

Msni logides olin ikka veel õnnelik. Olin veendunud täielikult, et nüüd mul hakkabki hästi minema. Arvasin, et kui Temaga räägin, siis saabki kõik korda. Ta logis msni sisse. Alustasin juttu, nagu alati. Sain ka kohe vastuse, et Ta näeb meid pigem heade sõpradena, kui et paarina.. Ta seletas seda ka sellisena, et mu lootus ongi kadunud.. Ja ma mitttte vähe ei nutnud.

Ülihea oli öösel istuda üksinda kossukal, Nestea pudeliga. Kuus tundi lihtsalt istuda korvi all ja mõelda.. Mõelda kõigest ja mitte millestki, kui aus olla. Nutta end segaseks.. Valutada oma pead ja ajada muretsema kogu oma pererahvas. Selles olen ma terve elu osav olnud! Ja vaevalt, et kunagi selles läbigi põrun. 

Arvake, mida tahate, ütlen ma ausalt, aga ma olen Temas nii kinni ja vaevalt, et suudan Temast lahti lasta. Ma armastan Teda. Just seda ma teengi.

Tuju: Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kurb.
Muusika: White Label-Kõikide laps.
Koht: Laua taga.


Tüdruk, kes on haiget saanud, ei ole enam kunagi endine.
Ketsukitty. 

24. aprill '09

Tere! Otsustasin siis rahvale jälle midagi kirja panna. Täna siis nägin üle pika aja Teda. Alguses jooksin talle suure kiiruga kaela, kalllistasime, ja siis hakkasid kõik peale minu ja Pipi kossu mängima. Lõpetati sellega, et ühel tüdrukul voolas ninast verd ja kui Pipi verd nägi, siis ma pidin ta väga kaugele vedama, et ta kokku ei kukuks. Siis tuli Tema ja teatas, et Ta peab maale minema. Rääkisin Temaga terve päeva jooksul kokku vaid kolm korda, aga ma olen Temas endiselt kohutavalt kinni ja ma ei pruugigi enam lahti lasta. Nii tähtsaks saada nii ruttu! Huh, jube lihtsalt. :)

Täna peaks vist varem magama minema, mitte kuskil nelja ajal, nagu mul kombeks on. Homme vaja vara tõusta ja Hoiupaika minna. Juba kolm nädalat käimata jäänud, ma ei tea, kuidas ma olen suutnud seda teha.. Süümepiinad on küll kohutavad. Ja teine asi, kuhu ma pole kolm nädalat jõudnud, on minu kergejõustikutrenn. Ka sellepärast on mul meeletud süümepiinad. Trenni & Hoiupaika pole vaid jõudnud oma haiguse & ka Tema pärast. Samas on mul meeldiv olla ju nendega koos, loomulikult, aga.. kas ma peaks sellepärast endale väga tähtsad asjad kõrvale jätma? Tahtsin juba kunagi trennist ära tulla, kuid nähes oma pronksmedalit, mis saadud Tallinna Meistrivõistlustel kettaheites, siis ma loobusin sellest mõttest. Ka seekord võtan end käsile ja hakkan taas trennis käima, hoolimata sellest, et mul oleks võimalik ka trennipäevadel Teda näha. Ma saan hakkama, ma tean seda! :)

Järgmine reede jälle Pireti poole vist, või kuidagi nii. Ta raskelt tahab jälle, hihi. Siis saab öö läbi kossukal olla ja naerda, päris mõnus. Minu meelest on hea olla öösiti väljas, eriti kuskil kossuplatsil, kus saab naerda ja rääkida kõva häälega. Pärast trolliga koju sõita ja siis majade vahel hulkudes Pipi poole jõuda. Peale seda veel tund aega trepikojas istuda ( .. et Üllariga õhtused jutud räägitud saaksid ) ja siis minna Pipi poole tuppa, kus saab pikalt soojeneda ja netis istuda. Minu meelest on see ülim lihtsalt. Kuigi mulle meeldib rohkem kodus ärgata.. Varahommikul tõusta sooja teki alt, istuda arvuti taha kuum kohvitass käes. Kodu on selline.. äratuntav ja meeldiv koht, kus ma tahan alati olla. Ma ei tea, miks see nii on.. Jutt läheb üleüldse täna käest ära.

Igatahel ma tean, et ma olen armunud. Nii lootusetult armas tunne on sellepärast. Ma käitun nii naljakalt, kui Tema meiega on. Seda on isegi Üllar öelnud. Üllari sõnad:,,Kui hüüdsid, et Ta tuleb, siis oli märgatavalt näha sära Su silmis ja naeratust näol." Aga see ongi tõsi! Teda nähes tuli energia kohe sisse ja ruttu oli vaja joosta Talle sülle. Ta on nii kallis mulle lihtsalt, kõige asendamatum inimene. Nii hea, nii positiivne, nii hooliv ja nii heatahtlik inimene. Ilmtingimata minu südames. 

Tuju: Enam-vähem.
Lugu: Virus-Tõ menja ne ischi. 
Koht: Lauatagune, nagu alati.

Tuju võib olla, naeratus peab olema!
Ketsukitty.

22.aprill '09

* Pildi kohta nii palju, et Tal oli igav & Tema töötles. Mul üsna orav peas või midagi. Aga kuna Tema tegi, siis see siin ka täitsa olemas. :) Mind ajas isegi korraks naerma. :) Nii et.. Tema töödeldud. 

Tervist. Üsna reaalselt normaalselt kolmapäev on. Mõistan, et Tema täna välja ei saanud, sest seda oli Ta ju alati öelnud, et eile-täna Ta välja ei saa. Sisimas lootsin ikkagi, aga ei mingit pettumust, kui Ta ütles, et plaanid ei muutu siiski. Aga et mu üks parimaid sõpru (Alexi kõrvalt) mind niiviisi üle laseb, ma ei oleks uskunud. Juba eilsest oli jutt, et kui Tema ei saa tulla, siis ma lähen selle parima sõbraga kahekesi, sest meil mõlemal on pika ajaga üsna palju jutte kogunenud, millest rääkida. Tema tüdruk pidi olema sõbrannaga ära, seetõttu pidime koos olema väljas. Aga ei! Milleks?! See tüdruk otsustas, et ta ei lähe sõbrannaga kuskile, ja seetõttu see sõber lasi mind üle. Ja mul on ausalt ka siiber sellest pealtvaatamisest, kuidas Te kogu aeg omavahel koos olete jne. 

Homme näen ma TEDATEDATEDATEDATEDA! Ja no shit, et Ketsu seetõttu maailma õnnelikum on. Lubaduse andis ta mulle ka, seetõttu peaks see päev eriti kenasti mööduma. Eks me siis loodame parimat, eksju. Korrutan Talle pidevalt, kui väga tahaks juba Teda näha & eriti nunnu on see, et Ta vastab samaga. Argh, ma ikka so in love vist. 

Nii.. Mis ma veel rääkida oskan? Koolis on meedianädal, mille tõttu siis iga päev vähemalt üks loeng. Päris põnev tegelikult, sest enamus loengud puudutavad internetti, mis on ka loogiline, sest see on ju meedia. Ja päris hea on olla loengul, kui üks tüüp terve aja vaatab ja naerab ( nimelt siis see parim sõber. ). Aga koolis muidu üsna reaalne olla, sest rahvas on üsna hea mu ümber. Viimasel ajal tundub, et ma saan kõigiga paremini läbi, kui varem, mis on muidugi positiivne ainult. 

Selleks korraks vist tõmban otsad kokku. Kristel kiusab mind msnis, et ma ülehomme ainult ühest teemast räägingi, aga ma pakun ka nii. :) Ja mu päevaplaan on: Tema. Tema. Tema. Söök. Tema. Tema. Tema. Tema. Jook. Tema. Tema. Tema. Tema. Tema. Tema. 

 

Tuju: Parim.
Muusika: Mr. Happyman - Kruiisime.
Koht: Lauatagune.

Koor on olemas, iva puudub!
Ketsukitty.

y0 .

Tervist.

Ma ei tea ise ka ausalt öeldes, mis toimumas on. Ta oli neli päeva kadunud, mitte keegi ei teadnud Temast mitte midagi. Ma olin nutmisest otsi andmas ja ma ei osanud enam mitte midagi teha. Muretsesin end segaseks. Ja siis ilmus Ta välja ja teatas, et oli haiglas. Pidin end ribadeks nutma peaaegu, kui sain teada, et suutsin Talle niiiii kohutavalt haiget teha ja jäin tänu sellele Temast isegi ilma. 

Tänasega vähemalt sai kõik osaliselt kergemaks. Ma olen palju õnnelikum, kui vahepeal, sest Temaga sai enam-vähem kõik jälle klaariks. Homme juba näen teda, mis on asja kõige positiivsem külg, kuna ennem Ta ütles kohe, et Ta ei taha mind väga pikalt näha. Aitäh Sulle selle eest, mus. 

Ma olen Temas nii-nii kinni, ma ei jaksa mõeldagi, mis oleks saanud siis, kui ma oleks Temast täiesti ilma jäänud. Terve aja olin ju ometigi kartnud, et kõik saab minu enda vea tõttu läbi, ja nüüd see juhtuski. Ta ütles, et terve see aeg olin ma talle ikkagi kallis, mis tegi südame soojaks. Aitäh selle eest ka.

Siinpool tervitaks veel natukene Oliveri ka, kes ainus jälgija on. :) Hihihihi. 

Tuju: Parim.
Muusika: Mr.Happyman - Kruiisime.
Koht: Lauatagune.

Eksimine on inimlik, andeks andmine jumalik.
Ketsukitty.

11.04. öö.

Nii mõnus on istuda.. Istuda teki all, Jänksi Shake on kõrval ja mõelda.. Mõelda sellele, et mille kuradima pärast ma võisin tast ilma jälle jääda? Mida ma suutsin valesti teha?
Laupäev, pühapäev suutsin olla veel maailma kõige õnnelikum koos Temaga. Tänaseks olen totaalselt end failinud, igas mõttes.
Ja homme ma juba näen teda! Arggh!
Kuidas käituda? Kuidas olla? Mida teha? Ja kõige tähtsam.. MIKS teha?
Peaks ma mängima just õnnelikku? Või ükskõikset?
Õige kah, me jäime ju sõpradeks. Järelikult käitun nagu sõber, mida ma talle viimased päevad tähendanud olengi. Käitumisest oli näha, et kõik saab läbi juba ju, nii et no shit.


Voodis istumisest juba üsna siiber. Kolm päeva jutti haige, kuna terve nädalavahetus sai 38'ses palavikus Temaga koosoldud, sest pidasin teda täpselt selleks Mr.Right'ks, keda ta tegelikult kaugeltki polnud, aga no.. Mis teha, naiivne on üsna tore olla.
Ja kui ta nüüd tõesti keelas mul väljas käimise ära haigena, siis ravisin end paar päeva. Nii kui välja läksin, sain VOUUUUPS! näkku, et ma ei ole peoloom ja see on minu miinus. No sorry, et kõik ei taha Sinusugused olla!


Kõigest olenemata oli väljas väga-väga-väga hea.
Evvu, mina, Üllar. Ma pole juba ammu käteteemaga niimoodi feilinud, rääkimata limonaadipudelist ja traktoriteemast. Ja lõputeema, st teema "Tal oli peenis," sai ka üsna feiliks kahjuks / õnneks.
Aga naerda sai üsna kõvasti ja see oligi tähtis.

Nüüd tõstan Üllari tuju ja palun teda homme välja.. Hoidke pöialt, et see ka õnnestuks.



Koht: Teki all.
Tuju: :|

Muusika: Baby Alice - Pina Colada Boy. ( selle loo eest tänaks eraldi alllllllut, )

Alles siis märkad inimese tähtsust, kui oled Temast ilma jäänud. 
Ketsukitty.