laupäev, 28. veebruar 2009

Mõnus.

Ajaliselt on vist juba pühapäev käes, sest kell on juba kaks öösel.. Tänane, seega laupäevane päev oli äärmiselt sisutihe. Olgu.. Valetan.. Äärmiselt igav!
Kell 11 olin juba otsapidi Lasnamäe spordihallis, et minna vaatama oma parima trennikaaslase, Hansu seitsmevõistlust. No osav oli ta küll, kuigi lõpptulemusega rahule ei jäänud - kuues koht. Mmh, süüa sai ka kõvasti. Päris head kartulid olid lihapallidega, no.
Pärast seda liikusin koju, kuna Liisu otsustas mu peale solvuda. Alright siis.
Hmm.. Pärast seda tšillisin niisama omaette netis ja nii.

Tegelt ma olen pisut õnnelik ka. Uus sebimisobjekt on äärmiselt positiivne mu jaoks. Ise alustab juttu alati ja on niisama ilus ja hea. Super nagu.
Alaniga sai ka pisut räägitud teemast, mis natukene tuju alla viis. Põhjust nagu ei oskagi eriti öelda. Lihtsalt masendav teema vist. Aga ei ole hullu, küll üle läheb.
Ma pole vist juba aasta olnud kella kaheni üleval - alati loojun 12 ajal ära.

Mingi eriti aktiivne tunne on sees, aga ikkagi olen siuke uimane ja loid. Hmm, ei teagi, mida kohe teha.. Peaks magama minema, aga ei taha.
Alright! Ma vetsu ja siis tuttu!





Koht: Laua taga. 

Muusika: Hetkel on mõnus vaikus.
Tuju: Eriti sad.

Iga algus on raske. 
Ketsukitty. 

esmaspäev, 23. veebruar 2009

Hei.

Otsustasin ka vähe asjalikuma blogi omale ette võtta nüüd.
Täna hommikul liikusin jälle igavalt kooli, yeah, nagu alati. :) Olid ainult esimesed neli tundi, hell yeah, siis tuli mingi vilistlane meile veits rääkima oma juttu. Nalja sai kõvasti, tore mees oli. Tõsiselt nagu. Siis ma viisin talle terve kooli eest mingi kaardi, ta oli tänulik mulle, hihi.
Peale kooli oli masendav hetk, kus ma kaalusin, kas minna trenni või mitte ja ma kahjuks otsustasin, et ma lähen. Poleks vast pidanud minema, miski ei õnnestunud ja tuju ka polnud. Pärast trenni läksin empsu tööle, nagu tavaliselt, lastehaiglasse. Tšillisin üksinda mängutoas netis ja olin niisama äge. Tegelikult lugesin veel paari inimese blogi, kuid see vist ei ole tähtis. Igavusest hakkasin legomaju ehitama, aga siis tuli emme ja rikkus kõik ära kojuminekuga. :(
AGA VASTLAKUKLIT SAIN MA KA!

Tunne on hetkel selline, et tahaks midagi eriti vägevat teha, aga ei oska. Muusikat kuulata ei suuda, see hakkab vastu. Ehk ikka peaks..
Tahaks hullult midagi teha. Midagi loovat. Kirjutamistuju mingitele järjejutu moodi asjadele nüüd küll ei ole. Rääkimata vihikuprojektist, mis on üldse juba üle kuu aja unarusse jäänud, kahjuks/õnneks. Pigem vist kahjuks..
Vahest on üldse tunne, et olen kõigi jaoks post. Kõik väldivad mind, kuigi mina tahan neile head. Hell yeah, aitäh teile. Ma teid ka, jah.
Peaks mainima, et ma hakkan vist väikestviisi hulluks minema. Emps juba naerab ka, et ma hakkan vist vanaks jääma. See oleks küll jube veits ju.
Mahl on põhiasi nagu. Mida ma teeks ilma Põltsamaa mahlata? Huh, miski ei ületa mustika-õunamahla! Nagu tõsiselt ka.. Nii head asja annab ikka leiutada. Annaks praegu vabsjee Oscari tüübile, kes selle mahla valmis tegi. Minu poolt sügavad kummardused!

Homme on superluks vaba päev, ehk siis Vabariigi sünnipäev. Tihkelt nunzzzzzzzzz nagu.
Hoiupaik on nagu ka üks fav. asi mul. Ilma selleta ei oleks ma küll see, kes ma olen. Poolteist aastat ikka naljalt ei käiks. Rääkimata sellest, et IGA nv, IGAL vaheajal IGA päev. Kõva sõna, eksole.
Tegelt ma hakkan otsi kokku tõmbama, see oli vähe sissejuhatuslikum osa ja ega miskit põnevat toimunud ka pole.







Koht: laua taga.
Tuju: bitch.
Muusika: Alguses vaikus, lõpupool Timbaland feat. One Republic - Apologize.